Mis on Montessori?
"Aita mul seda ise teha!"
Montessori pedagoogika on hariduslik lähenemine ja filosoofia, mille töötas välja Itaalia arst ja õpetaja dr Maria Montessori 20. sajandi alguses. Tema lähenemine põhineb ideel, et lastel on kaasasündinud soov uurida, õppida ja areneda omas tempos. Montessori haridusfilosoofia rõhutab lapse loomulikku arengut toetava keskkonna olulisust kõigis eluvaldkondades – kognitiivses, sotsiaalses, emotsionaalses ja füüsilises.
Montessori meetod keskendub veendumusele, et lapsed on oma loomult uudishimulikud, sisemiselt motiveeritud õppima ja neil on kaasasündinud soov uurida ja avastada ümbritsevat maailma.
Montessori pedagoogika alustalad
Montessori meetod tunnustab last kui aktiivset osalejat enda õppeprotsessis. Õppekava on koostatud selliselt, et see vastaks iga lapse individuaalsetele vajadustele ja huvidele, edendades nii armastust õppimise vastu. Juhendajad jälgivad lapse arenguetappi ja reageerivad sellele, võimaldades tal edeneda omas tempos.
Montessori klassiruumid on hoolikalt ettevalmistatud keskkonnad, millest leiab läbimõeldult paigutatud materjalid. Füüsiline ruum on korraldatud nii, et hõlbustada iseseisvat uurimist. Materjalid on lastele kutsuvad ja juurdepääsetavad. Ettevalmistatud keskkond vastab nii lapse füüsilistele, psüühilistele, emotsionaalsetele, intellektuaalsetele kui ka sotsiaalsetele vajadustele. See on läbimõeldud ja turvaline keskkond, kus lapsel on tegutsemisvabadus ja selged piirangud.
Montessori vahendid on pedagoogika tuntuimad elemendid. Õppevahenditesse on sisse ehitatud vigadekontroll, tänu millele saavad lapsed oma tegevuse kohta pidevalt tagasisidet. Õppevahendid hõlmavad väga erinevaid aspekte sealhulgas praktilisi eluoskusi, sensoorseid kogemusi, matemaatikat, keelt ja kultuuriõpetust.
Montessori haridus annab lastele vabaduse tunde hoolikalt määratletud piirides. Kuigi lapsi julgustatakse valima tegevusi ja töötama omas tempos, kehtivad juhised lugupidava ja korrastatud õpikeskkonna tagamiseks. Täiskasvanu vastutus on leida tasakaal vabaduse ja piirangute vahel.
Montessori klassiruumides ja lasteaedades on rühmad, kus õpivad erinevas vanuses lapsed (lasteaias 3-6-aastased, koolis 6-12-aastased). See võimaldab lastel suhelda erinevas vanuses eakaaslastega. Selline lähenemine soodustab koostööd, vastastikust õppimist ja kogukonnatunde kujunemist klassiruumis.
Montessori klassiruumides on tavaliselt pikemad katkematud tööperioodid, mille jooksul lapsed saavad tegeleda isejuhtivate tegevustega. See võimaldab sügavat keskendumist, toetades tähelepanu ja iseseisva õppimise arengut.
Montessori pedagoogikas kutsutakse õpetajaid juhendajateks. Selle asemel, et olla peamine teabeallikas, jälgivad juhendajad iga lapse vajadusi ja edusamme ning annavad vajadusel juhiseid ja tuge. Eesmärk on anda lastele võimalus saada iseseisvateks õppijateks.
Montessori hariduse eesmärk on edendada lapse terviklikku arengut. Õppekavas sisalduvad tegevused on mõeldud lapse kasvu intellektuaalsete, emotsionaalsete, sotsiaalsete ja füüsiliste aspektide käsitlemiseks.
Montessori lähenemisviisi eesmärk on sisendada õppimisse rõõmu ja uudishimu. Lubades lastel praktiliste kogemuste kaudu teadmisi uurida ja avastada, soodustab meetod positiivset suhtumist haridusse.